blank
JUHI JA TÖÖTAJA SUHTED
2020-04-07
blank
MILLINE PEAKS OLEMA LIIDER KRIISI KORRAL, MILLISEID OMADUSI TULEKS TUGEVDADA JA NÄIDATA, MILLISEID TULEKS PIIRATA JA OSATA JUHTIDA?
2020-04-14

TÖÖJÕUPAKKUMISE PROBLEEM BALTIMAADES ON SAAVUTANUD KÕRGPUNKTI

blank

Tööjõupakkumise probleem Baltimaades võib praegu olla saavutanud kõrgpunkti, kuid juba aasta pärast võib olukord muutuda tööandjatele soodsamas suunas, prognoosis Leedu Personalivaliku ettevõtte Alisa Management Laboratory juhatuse esimees Alisa Miniotaite agentuurile LETA antud intervjuus.

„Probleem on arenenud juba kolm viimast aastat, kuid nüüd võib see olla jõudnud kõrgeima tasemeni. On väga raske öelda, mida toob tulevik, kuid on väga tõenäoline, et umbes aasta jooksul olukord eriti ei muutu. Edaspidi võib see küll muutuda tööandjate kasuks. Praegu on töötajad need, kes dikteerivad tööturul eeskirju. Kui mäletame, oli olukord enne kriisi 2007. ja 2008. aastal täpselt sama. See ei saa kaua niimoodi jätkuda, sest ettevõtted peavad teenima kasumit ja tööjõukulud ei ole ainsad, mis suurenevad,“ ütles Miniotaite.

„Saabub murdepunkt, kui tööandjad ei suuda enam maksta sellist palka nagu töötajad soovivad,“ lisas ta. Lahendus, mida on Leedus juba täheldatud, on töötajate sissetoomine Ukrainast ja Valgevenest.

Leedu ekspert märkis, et nii Lätis kui ka Leedus on suured ootused seotud ka emigrantide tagasitulekuga. Ta küll kahtles, kuid on ka seda täheldatud, et need, kes omal ajal ära läksid, tulevad massiliselt tagasi, kuna palk ei ole ainus stiimul.

„Jah, me näeme, et tullakse ka tagasi. Siiski on selle põhjused jätkuvalt pigem patriootilised kui majanduslikud. Inimesed tunnevad puudust sünnikohast, perekonnast ja nad naasevad. Peame siiski tunnistama, et väiksemates linnades, maapiirkondades on samasuguse palga saamine, kui neil oli Lääne-Euroopas, endiselt raske. Kui olete Riias torumees, võib teie palk juba üsna sarnane olla. Kusjuures, kui me räägime väljarändest, siis on raha tõsine tegur, kuid mitte tingimata ainus. Arvan, et sama tähtsad põhjused on need, kui turvaliselt inimesed tunnevad end siin tööturul või kas nad saavad sotsiaalsüsteemi usaldada. Nii Lätis kui Leedus on endiselt suured probleemid sotsiaalkindlustuse ja usalduse tasemega ühiskonnas,“ rõhutas Miniotaite.

„Samuti teame kõik, et inimesed ei oleks enam pärast 45-aastaseks saamist tööturul eriti soovitud. Kui jääte töötuks 45-aastaselt, olete riskirühmas. Kui kaotate töö pärast 50-aastaseks saamist, olete juba peaaegu tööturust väljas. See on probleem ja me kõik teame seda. Ka need sotsiaalsed probleemid on osa väljarände põhjustest,“ tunnistas spetsialist.

Miniotaite märkis ka, et lahendusi tuleks otsida mitte ainult tänastele tööturu probleemidele, vaid ka demograafilisele olukorrale, sest prognoosid näitavad, et elanike arv kõikides Balti riikides väheneb.

„Praegu on kolm võimalust. Üks näeb ette emigrantide tagasikutsumist. Aga nagu ma eelnevalt mainisin, siis sellel, miks inimesed ikka ei naase, ei ole ainult majanduslikud põhjused. Suur tähtsus on ka sotsiaalkindlustusel ja ühiskonna liikmete vahelistel suhetel. Kuid see on siiski võimalik. Teine variant on anda rohkem tööd vanemaealistele inimestele. See on samuti keeruline ülesanne, sest me kõik teame, et kui inimene on väljaspool tööturgu aasta või kaks, siis ei ole lihtne sinna uuesti integreeruda. Kolmas variant ja kõige tõenäolisem, on sisserändajad teistest riikidest – ilmselt endisest NSV Liidust ja Aasiast. Ma arvan, et ilma lisatööjõu kaasamiseta ei saa me hakkama,“ tunnistas Miniotaite.

Allikas: www.tvnet.lv

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.