Eestvedamise ja juhtimise ekspert Alisa Miniotaite räägib, miks ilmuvad kriisi ajal avalikkuse ette uued nimed, miks hea liider ei ole alati tugev ka kriisi ajal, milliseid isikuomadusi sel juhul tuleks liidril tugevdada ja kontrollida.
Alisa Miniotaite ütleb, et igapäevaselt inimesed ei valmistu kriisiks ja ei koosta tegevusplaani sellest väljatulemiseks. Nad tegutsevad alles siis, kui kriis on juba juhtunud. Just kriiside ajal tõusevad esile tõelised liidrid – mõned liidrid seisavad julgelt kriisiga silmitsi, mobiliseerivad ühiskonda, tegutsevad, aga teised räägivad rohkem kui teevad.
Sotsiaalmajanduslik vapustus on hea aeg uute liidrite tekkimiseks. Sageli ilmuvad sel perioodil karismaatilised, säravad ja enesekindlad liidrid.
„Ettevõte otsib tugevat õlga, mis suudaks taluda kõiki raskusi, nagu ei kunagi varem. Mõned järgijad toetuvad hea meelega moraalselt sellisele õlale. Seetõttu peab liider mobiliseerima oma meeskonna, oma inimesed, selgitama, kuidas nad kavatsevad tegutseda ja aitama sel raskel ajal ellu jääda. Ta peab näitama teed, välja töötama reegleid, pakkuma tähtaegu ja võimalikke stsenaariume. Teisisõnu, tagama selguse ja tutvustama tegevuskava. See on see, mida inimesed ootavad,“ ütleb Miniotaite.
Kui ametlik juht ei suuda oma meeskonda kriisi ajal juhtida, siis tavaliselt on teine liider valmis vastutuse võtma. Dr Miniotaitė rõhutab, et see olukord nõuab liidrilt erilisi oskusi, mis on vajalikud kriitilisel ajal, kui rahulikust organisatsiooni juhtimisest, loomuliku kasvu ja edu nautimisest ei piisa. Kriis nõuab sageli mitmesuguste raskete ja ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmist, mis aitavad toime tulla nii isikliku kui ka ümbritsevate inimeste koormaga. Kokkuvõttes tekivad uued liidrid tavaliselt organisatsioonile ja ühiskonnale raskel ajal.
Kriisi ajal satuvad mõned inimesed paanikasse, seetõttu on otsustava tähtsusega mitte ainult vastutus, vaid ka korralik suhtlus ja kaastunne personali või ühiskonna poolt.
„Kriisi ajal mõtleb liider sageli inimestest mõistetega „reageerib üle“, „depressiivne“, „kurdab“, on kiusatus reageerida tõrjuvalt ja põlglikult. See on täiesti vale. Inimesed reageerivad väljakutsetele erinevalt, mõned tõesti muretsevad väga, ja siis on oluline lahendada nende probleeme – see inimene, need inimesed on väga vastutulelikud, väga rahutud, ehmunud ja minu töö on aidata see ärevus ületada: rahulikult aktsepteerida, tunda kaasa ja selgitada, millised meetmeid kasutusele võetakse – selgitada kõike üksikasjalikult ja järjekindlalt.
Rääkides koroonaviirusega seotud olukorrast Leedus näen, et meil puuduvad võimalikud stsenaariumid ja tegevuskavad. Inimestel on paanika, tõsine teadmatus takistab äritegevust. Me näeme praegust tegevust, kuid meil ei ole täpset arusaama sellest, mida me teeme, kui viiruspuhang kestab kauem. Inimestel ei ole piisavalt teavet valitsuse võimalike tegevusstsenaariumide kohta. Me ei tea, milleks peame valmis olema, millist konkreetset abi võime oodata riigilt tulevikus,“ ütleb ISM Ülikooli Eestvedamise programmi juht.
„Keerulisel ajal on riigi või organisatsiooni jaoks halvim liidri käitumisviis paanika tekitamine, emotsioonide kontrolli alt väljumine või vastupidi, hooletu suhtumine,“ märgib eestvedamise ekspert. Ta lisab ka, et siis, kui ühiskond on üliemotsionaalne ja palju inimesi on häiritud, on ülimalt tähtis säilitada maksimaalne meelerahu ja kannatlikkus.
„Muidugi, see võib panna südamest muretsema, kuid on aeg leida väljapääs ja viia laev läbi tormi. Ning kord saabub ka rahulik aeg. See saabub alati,“ ütleb A. Miniotaite, eestvedamise ja juhtimise ekspert.