JUHI JA TÖÖTAJA SUHTED

„Juhi ja töötaja kahepoolseid suhteid veel uuritakse, sest püsivate suhete loomine juhi ja töötaja vahel on nii kunst kui ka süstemaatiline töö. See kahepoolne suhe on organisatsiooni rakuke. Selle tervisest sõltub kogu meeskonna või organisatsiooni tervis,“ ütles dr Alisa Miniotaite, ALISA MANAGEMENT LABORATORY asutaja ja juht, sertifitseeritud ICC kootsingu treener Balti riikides. Loe lisaks:

Juhtimist ja eestvedamist saab vaadelda mitmel tasandil:

• esimene tasand on kahepoolne juhi ja töötaja suhe
• teine tasand on meeskonna juhtimine
• kolmas tasand on organisatsiooni juhtimine

Viimane on rohkem strateegiline tasand, kuid rääkides peenematest asjadest, on see organisatsiooni kultuuri ja poliitika kujundamine.

Juhi ja töötaja kahepoolseid suhteid veel uuritakse, sest püsivate suhete loomine juhi ja töötaja vahel on nii kunst kui ka süstemaatiline töö. See kahepoolne suhe on organisatsiooni rakuke. Selle tervisest sõltub kogu meeskonna või organisatsiooni tervis.

Kui mõni rakkudest jääb haigeks, tuleb seda ravida.

Kui töötajat ei rahulda suhted juhiga, levitab ta rahulolematust edasi:

• vingub ja kaebab,
• levitab negatiivset energiat,
• räägib taga mitte ainult juhti,
• vaid ka organisatsiooni,
• soodustab teiste viha,
• töötab halvemini.

Kuidas luua püsivaid suhteid töötaja ja juhataja vahel?

Kõige aluseks on juhi terve suhe iseendaga. Kui ma ei saa endaga hakkama, siis ei saa ma ka töötajaga hakkama. Lihtne suhtehügieen on järgmine:

• Töötaja aktsepteerimine.
• Töötajatel on puudused ning kui need ärritavad mind ja ma ei saa ületada oma vastumeelsust, siis ma ei suuda terveid suhteid luua. Kõigepealt tuleb töötada endaga, mitte töötaja puudustega.
• Ausus. Aususe mõiste hõlmab ka õiglust ja avameelsust. Tugevus olla suhetes avatud on meile kõigile oluline.

Pange tähele, et ei austus, ei aktsepteerimine ega ausus ei nõua aega.

Veel kaks olulist suhtehügieeni tegurit:

• tähelepanu,
• suhtlemine.

Sellel kiireloomulisel ajastul on just see paljude juhtide jaoks reha, mille otsa nad üha uuesti astuvad. Meil pole enam aega oma töötajate jaoks. Kuid just töötajad on ühed teenimatult kõrvale jäetud ressursid, keda tuleb samuti juhtida.

Me püüame selgitada töötajatele, et on palju põhjuseid, miks me ei leia nende jaoks aega: ülesanded, kohustused, tööd, kohtumised klientidega jne. Algul üritavad töötajad meid mõista.

Kuid hiljem tunnevad end hooletusse jäetuna, nende küsimused jäävad vastusteta, probleemid lahendamata. Mida nad teevad? Hakkavad moodustama tihedamaid suhteid kolleegidega, kes muutuvad olulisemateks inimesteks ja nõustajateks kui juht.

Teisisõnu, juhataja kaotab töötajatega side.

Mida teha?

Oma tegevuskavas on kohustuslik näha ette aega individuaalseks vestluseks iga töötajaga. Vähemalt kord kuus, kuid parem iga nädal.

Dr Alisa Miniotaite, ALISA MANAGEMENT LABORATORY asutaja ja juht, sertifitseeritud ICC kootsingu treener Balti riikides.

Allikas ziniuradijas.lt