Nagu paljud teist, töötab ka ALISA MANAGEMENT LABORATORY personal kodus – peame koosolekuid, kõrval on lapsed ning abikaasad, kes õpivad ja teevad oma töid. Tõhusalt ja rõõmuga aitavad meil hakkama saada 6 motivatsiooni sammu, mille oleme jõudnud välja töötada karantiini ajal.
Praegu kogevad paljud inimesed ärevust, nad ei ole kindlad oma tuleviku suhtes, aga turvalisus on üks inimese põhivajadustest. Loomulik reaktsioon ohu korral on joosta, paigale tarduda või võidelda. Täpselt seda me näemegi praegu: mõned inimesed sukelduvad telesarjadesse (suurepärane viis masendavatest mõtetest põgenemiseks), teised ootavad, et teada saada, kuidas see kõik lõppeb ning kolmandad tegutsevad: võtavad vastu otsuseid, loovad, tegutsevad (hangivad toiduvarusid, meditsiinilisi näomaske), võitlevad päevakohaste äriprobleemidega.
Sel perioodil, kui suurem osa organisatsioonidest töötab kaugtöö režiimil, saavad juhid näha, millistele töötajatele saab toetuda (võitlejad) ja kes kahjuks ei anna mingit panust – nad on lihtsalt kuhugi kadunud. Juhid kirjeldavad sellist abitust kui „soovi jõuda töötajani, puudutada tema virtuaalset kätt, kuid tunne on selline, et käed on nagu ülekeedetud makaronid – sa ei saa midagi kontrollida, kohustusi ei ole võimalik töötajatele anda või panna neid keskenduma“.
Ka töötajal ei ole lihtne: ta piinleb teadmatuses; mõned on sissetulekust ilma jäänud; nad peavad hoolitsema laste eest, kes on nüüd kodus kinni; pole meeskonda, kes võiks toetada ja aidata.
Seega, juht saab motiveerida oma töötajaid järgmiselt.
Kui meeskond kohtub igal hommikul veebis, räägi tööst ja ülesannetest, see kinnistab režiimi ning töörütmi. Mõned töötajad märgivad rütmi üheks peamiseks motivaatoriks, mis aitab neil produktiivne olla. Samal ajal nimetavad nad ka muid distsiplineerivaid komponente: hommikused harjutused, dušš, tööriietus. Seega on juht kohustatud hoidma töötajaid rütmis ja näitama, et elu ja töö jätkuvad.
Üldiselt huvituvad juhid majanduslikest, sotsiaalsetest ja äriuudisest rohkem kui töötajad. Juhid seisavad silmitsi suuremate väljakutsetega, seega mõistavad nad üldpilti rohkem. Mõnikord arvavad juhid, et töötajad näevad ja mõistavad olukorda samamoodi nagu nemad, kuid see ei ole nii. Juhi vastutuseks on kriisi ajal oma töötajate jaoks olukord täielikult kaardistada: mida teevad praegu konkurendid, kliendid, mida prognoosivad eksperdid tootenõudluse osas tulevikus, kuidas käituvad sarnase sektori ettevõtted teistes riikides. Seda kõike saate arutada ka oma meeskonnaga, kuulates iga töötaja arvamust ja teadmisi.
Järgmine oluline samm on teha kindlaks pessimistlik, realistlik ja optimistlik stsenaarium. Tavaliselt tahavad inimesed teada, mis neid ees ootab. Isegi kõige pessimistlikum stsenaarium ei paista nii halb, kui seda on kirjeldatud. Me kõik suudame kohaneda ja leida väljapääsu. Töötajad peavad kõigi stsenaariumitega tutvuma ja nendega harjuma. See annab selguse ja turvalisuse tunde ning ei raiska aega tarbetutele fantaasiatele ja hirmudele.
Eelnevalt seatud pikaajalised eesmärgid ei kehti enam. Kriis niitis kõiki jalust ja on vaja seada uued eesmärgid: lihtsalt ellu jääda, ellu jääda teenides teatud sissetulekut, säilitada teatud arv kliente ja töötajaid, ja võib-olla kasvada. Selge eesmärk võimaldab inimesel ettevõttega personaalselt suhestuda, näha, et me püüdleme ühe ja sama asja poole, et meil on ühine eesmärk. Motivatsioon tekib ainult siis, kui inimese isiklik eesmärk langeb kokku ettevõtte eesmärgiga.
Enamike juhtide töökoormus on kriisi ajal kasvanud ja on mõistetav, et neil juhtidel, kellel tuleb lahendada palju administratiivseid ja tehnilisi probleeme, pole piisavalt aega igale töötajale isiklikult pühenduda. Oluline on mainida, et töötajal ei ole võimalik jälgida, kui palju juht hetkel töötab. Ta istub kodus ja võib tunda ennast unustatu ja mittevajalikuna. Seetõttu on 15–20 minutit arutelu iga töötaja jaoks kohustuslik. Sa saad teada, mida töötaja tunneb, millised on tema mõtted ja plaanid ning samal ajal saad Sa leppida kokku tema osalemise tegevustes, mis on praegu ettevõttele väga olulised.
Mõelge sellele, et te jäite ellu, muutusite tugevamaks ja saate nautida üksteise seltskonda – see annab magusa võidutunde, toe, lootuse ja jõu. Paistab, et see kõik pole enam mägede taga.